Filtreeri postitusi

Lapsed on laisad?*

Laps, kes otsib pidevalt tähelepanu, on paratamatult õnnetu laps. 

Kui ta tähelepanu ei saa, tunneb ta, et on väärtusetu, et tal puudub oma koht.

Ta vajab pidevalt kinnitust, et ta on oluline. Kuna ta selles kahtleb, ei aita teda mingisugune rahustamine.

- DR RUDOLF DREIKURS „Children: the Challenge"

Loe lisaks

ATH - kas geneetiline pärand või keskkonna mõju tagajärg?* 

Raamatus "Hajevil mõtted. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire tekkepõhjused ja tervenemine" kirjutab Dr. Gabor Maté sellest, mis võib tegelikult olla tänapäeval massiliselt leviva nii diagnoositud kui diagnoosimata ATH põhjuseks. Selle põhjal võib ennustada, et ATH levimus on veelgi tõusuteel, kui lapsevanemad ei tee radikaalseid muutusi oma elustiilis ja vaimse tervise eest hoolitsemisel.  
Loe lisaks

Südameteadlikkus ehk intuitsioon

"Kuula oma südamehäält!" - nii ütlen ma ikka oma lastele ja sõpradele, kui neil on vaja teha otsuseid ja/või pea on ülemõtlemisest kinni kiilunud. Samuti olen ma ise nii suurte kui igapäevaotsuste tegemisel harjunud võtma pausi ning südamesõnumit kuulama. Nüüd on sellel minu jaoks alati toimival kogemusel olemas ka aina enam tõenduspõhist kinnitust. 
Loe lisaks

     Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) -   võimalus õppida teadlikkuse oskusi

Igasugune diagnoos võib olla esialgu justkui hirmutav ja tekitada soovi tegelikkuse eest põgeneda. Ometi on ATH-diagnoosi saanud täiskasvanud tundnud suurt kergendust infost, mis aitab neil mõista, mida ATH tähendab, mida selle neuroerisusega inimesed tunnevad ja kuidas käituvad. Sama lugu lastega - diagnoosiga kaasnev info aitab mõista oma last paremini ja teda eelkõige tema vajadustest lähtuvalt toetada. Info on aluseks kõigi osapoolte elukvaliteedi tõusule. 
Loe lisaks

Arhiiv

M2TS