Me elame otsijate ajastul. Inimesed otsivad õnne, meelerahu, eneseteostust, elu mõtet, vabadust, vastuseid küsimustele "Kes ma olen?", mõned ka uut perekonda ja kodu, kus sind sellisena nagu sa oled, rohkem aktsepteeritakse ja mõistetakse. Selle ajastu liikumapanevaks jõuks on mittenõustumine etteantud normide ja reeglitega, süsteemide ja tõdedega, vaid soov olla tõeliselt oma elu looja. 
Otsingute rännakul võib juhtuda, et inimene jääb päris üksi, sest miski ei paista esmapilgul igatsetud seisundeid pakkuvat. Nii jäävad suhted kaugemaks, teistest hoolimine vähemaks ja avastatakse end üksildasena. Ehk mõni rändur võrdleb ennast veel teistega ja antud hinnangute tulemusel usub, et teised on kaugel maas või osad kättesaamatult kaugel ning jääb oma otsingutes paigale, sest lootusetus varjutab tahet. Võib-olla on enne ka otsingute nimel ohvreid toodud, olulisest loobutud ja tagasiteed enam pole. 
Ilma nende otsinguteta aga ei jõua inimene tõotatud iseloomise maale. Otsija tee eeldab sõltumatust, julgust teistest erineda ja pidevat valmisolekut teekonda jätkata.  Alles siis, kui inimesed on lõpetanud kõik otsingud iseendast väljastpoolt, saabub tõdemus, et kõige olulisem sünnib meis enestes. See kõik on eelduseks, et sünniks meie oma lugu, milles on kohal nii armastus ja austus meist erinevate olendite vastu, kui ka julgus olla erinevates olukordades ühenduses oma vajaduste ja iseolemisega. See tähendab, et loojal on aukartus oma kogemuste vastu, mis talle väärtuslikku ja ehedat avastust pakuvad. Just teadlikkus aitab meil nendel hetkedel eristada, mis on meie jaoks väliskeskkonnas valmis kirjutatud "stsenaarium" ning mis meie endi kogemustes tegelikult end ilmutab. 
Just nii sünnib tõugust liblikas - sinu tõeline potentsiaal ja iseolemise parim versioon.