On täiesti arusaadav, kui inimene tahab edasi lükata kapi koristamise, ebamugava vestluse või projekti aruande kirjutamise. Kuid mis põhjusel lükatakse edasi millegi hea ja toreda nautimist, kellegi armsaga kohtumist, lihtsalt niisama olemist? 

"Ma ei saa sellest oma vanematele rääkida, nad hakkavad kohe muretsema!" - nii ütlevad paljud lapsed, kui ka täiskasvanud, kes oma vanematega kõigest, mida nad oma elus parasjagu mõtlevad, tunnevad ja kogevad, rääkida ei saa. 

Muretsedes muutud sa ise abivajajaks ja ei saagi teist abivajajat aidata.

Kui ma peaksin praegu valima, millist oskust iga inimene oma elus võiks treenida, siis oleks selleks kindlasti säilenõtkus (ingl k resilience) ehk võime igapäevaelus iseennast kahjustamata tulla paremini toime muutustega, keeruliste ja probleemsete olukordadega. 

Kui sa saad valida, kas elada oma elu teadlikult või lasta seda juhtida ahvimeelel, siis millise valiku sa teed?