MIS TOIMUB?
Kas meie aja lapsed ja noored on haprad lumehelbekesed või märtritest revolutsionäärid? Mida me teame sellest, kuidas on lood laste ja noorte vaimse tervisega?
Iga vastsündinut vaadates tunneme, kuidas siia ilma on sündinud suur ime. Iga arenguetapiga edasi märkame, kuidas ta endast aina enam märku annab. Igal hetkel mõjutab seda imet keskkond, milles ta areneb. Iga lapse kõige olulisemateks arengukeskkondadeks on tema kodu, lasteaed ja kool.
Mis toimub nendes keskkondades, et Eesti Haigekassa andmetel oli 2016. aastal lapsi, kellele antidepressante välja kirjutati, neljandiku võrra rohkem kui 2012. aastal? Samuti on kasvanud rahusteid võtnud laste arv. Ligi 50% täiskasvanud inimestel esinevatest vaimse tervise probleemidest on alguse saanud enne 14. eluaastat.
Keskkond ei tähenda selles kontekstis akende ja uksega nelja seina. See tähendab last ja noort ümbritsevate täiskasvanute elustiili, suhteid, emotsioone, käitumismustreid ja selle kõige mõju lapsele. Väsinud ja räsitud hingega laps muutub õige pea hapraks lumehelbekeseks, kes olemasolevates keskkondades pigem sulaks ja olematuks muutuks.
Nimetatud numbrilised näitajad viitavad väga selgelt vajadusele uuendada meie keskkondi tähenduslikuma, meelerahulikuma ja teadlikuma olemisega, milles ilmutaks end iga lapse ja noore täielikku potentsiaali toetav täiskasvanute mõju ja tasakaalus elustiil.
Iga samm, mille täiskasvanud teevad iseenda vaimse tervise ehk heaoluseisundi heaks, aitab lapsel ja noorel liikuda rohkem igatsetud iseolemise poole.
Kas on võimalik, et meie aja lapsed ja noored on hoopis märtritest revolutsionäärid, kes oma vaimse tervise hinnaga annavad täiskasvanutele sõnumi, et me ei saa oma elu senisel viisil jätkata?
Mis toimub nendes keskkondades, et Eesti Haigekassa andmetel oli 2016. aastal lapsi, kellele antidepressante välja kirjutati, neljandiku võrra rohkem kui 2012. aastal? Samuti on kasvanud rahusteid võtnud laste arv. Ligi 50% täiskasvanud inimestel esinevatest vaimse tervise probleemidest on alguse saanud enne 14. eluaastat.
Keskkond ei tähenda selles kontekstis akende ja uksega nelja seina. See tähendab last ja noort ümbritsevate täiskasvanute elustiili, suhteid, emotsioone, käitumismustreid ja selle kõige mõju lapsele. Väsinud ja räsitud hingega laps muutub õige pea hapraks lumehelbekeseks, kes olemasolevates keskkondades pigem sulaks ja olematuks muutuks.
Nimetatud numbrilised näitajad viitavad väga selgelt vajadusele uuendada meie keskkondi tähenduslikuma, meelerahulikuma ja teadlikuma olemisega, milles ilmutaks end iga lapse ja noore täielikku potentsiaali toetav täiskasvanute mõju ja tasakaalus elustiil.
Iga samm, mille täiskasvanud teevad iseenda vaimse tervise ehk heaoluseisundi heaks, aitab lapsel ja noorel liikuda rohkem igatsetud iseolemise poole.
Kas on võimalik, et meie aja lapsed ja noored on hoopis märtritest revolutsionäärid, kes oma vaimse tervise hinnaga annavad täiskasvanutele sõnumi, et me ei saa oma elu senisel viisil jätkata?