Kommenteeri

MIS ON TRAUMA?  1. osa

Tänu aina põhjalikematele aju-uuringutele teame rohkem emotsionaalse, sotsiaalse, füüsilise väärkohtlemise ja traumeerivate sündmuste, nt perevägivald, lähedase kaotus, korduvate kogemuste mõju inimese heaolule ja käitumisele.

Trauma on inimese toimetulekuviis korduva või väga tugeva traumeeriva sündmusega. Igapäevaelus tähendab see, et inimesel tekivad psüühikas kaitsemehhanismid, mis automaatselt antud olukorraga toimetulekuks kujunevad.  Kuna need on automaatsed, siis hakkavad need hiljem sarnastes olukordades aktiveeruma.  Inimese võime oma emotsioone ja käitumist juhtida väheneb, tekivad suhtlemisraskused teiste inimestega ja tegutsemine autopiloodil. Autopiloot tähendab, et inimese reaktsioonid nii ohtlikele kui ohututele sündmustele, ettekujutustele ja olukordadele, mis minevikukogemusega seostuvad, tekivad väga automaatselt ja on nii tugevad, et neid on raske pidurdada.

Kahjustavate toimetulekuviiside ja käitumise tekkimise põhjused

* Läheduse puudumine lapsevanematega -  lapsevanemad on hõivatud tööga ja muude tegevusega ning jätavad oma laste vajadused märkamata ja arvestamata. Selle tulemusel võivad lapsed automaatselt mõelda, et nemad ei ole olulised, nende vajadused pole olulised ning nii õpivad lapsed iseennast mitteväärtustama. Iseenda mitteväärtustamine on depressiooni peamisi põhjuseid. Neil võib olla tugev häbitunne, st tunne, et ma ei ole piisavalt hea, olen kuidagi valesti. Lapse või täiskasvanu uskumused iseenda kohta on pigem halvustavad. Need lapsed ei näe võimalust mõjutada oma elu ja enesetunnet, sest nad näevad kõrvalt, et inimese elu sõltub välistest teguritest, nt tööst, meediast, teistest inimestest.

* Laste emotsionaalne väärkohtlemine - lapsevanemad ei huvitu lapse emotsioonidest, keelavad neid tunda, pisendavad ja halvustavad emotsioonide tundmist, karistavad või naeruvääristavad lapsi nende emotsioonide pärast. 

Nii õpivad lapsed oma emotsioone eitama, iseendas hoidma ja muid kahjulikke toimetulekuviise emotsionaalses olukorras. Kuna keegi emotsioone ära ei seedi ja nad kuskile sellisel viisil ei kao, siis on vaja leida pidevalt uusi viise juba tuttavate emotsioonide allasurumiseks, mistõttu võivad tekkida aina tugevam üksildustunne, masendus, sõltuvused, enesevigastamine, impulsiivsus (tugevate tunnete ajel käitumine ja iseenda väljaelamine), tähelepanu- ja keskendumisraskused, pidev süütunne. 

* Ettearvamatu käitumisega, ülemuretsev, kontrolliv lapsevanem - kui vanem on ise ärev ja autopiloodil erinevates stressiolukordades, mis on seotud lapsega või igapäevaeluga, tulevikuga või ettekujutustega tulevikust, siis õpib laps elu (ja teisi inimesi) kartma, iseennast mitte usaldama, abitust. 

Lisa kommentaar

Email again: