Kommenteeri

ATH - kas geneetiline pärand või keskkonna mõju tagajärg?* 

Raamatus "Hajevil mõtted. Aktiivsus-ja tähelepanuhäire tekkepõhjused ja tervenemine" kirjutab Dr. Gabor Maté sellest, mis võib tegelikult olla tänapäeval massiliselt leviva nii diagnoositud kui diagnoosimata ATH põhjuseks. Selle põhjal võib ennustada, et ATH levimus on veelgi tõusuteel, kui lapsevanemad ei tee radikaalseid muutusi oma elustiilis ja vaimse tervise eest hoolitsemisel.  
Dr Gabor Maté jagab oma tähelepanekuid nii arstipraktikast kui teadusuuringutest. Nende põhjal toob ta välja ATH võimalikud põhjused ning selgitab häire avaldumist inimese aju tasandil.  

Kas ATH põhjused on geneetilised või tingitud kasvukeskkonnast? 
Bioloogilise pärilikkusega ehk geneetikaga ei ole võimalik põhjendada ATH teket, sest geneetiline kood ei suuda kanda piisavalt informatsiooni, et määrata kindlaks aju potentsiaalsete närvivõrgustike hulka. Aju mikronärvivõrgustik vormitakse esimeste eluaastate mõjutuste abil, nt ainuüksi esimesel eluaastal kujuneb uusi seoseid (loe: areng) kiirusel kolm miljardit seost sekundis. Need omakorda on aluseks inimese käitumisele. 
See, mida geneetiliselt edasi antakse, ei ole ATH, vaid tundlikkus. Evolutsiooniliselt on tundlike inimeste olemasolu inimkonnale kasulik, sest see on loomise ja loomingulisuse eeldus.  Tundlikkus läheb üle kannatusteks ja tervisehäireteks ainult siis, kui maailm ei suuda tundlike inimeste peenhäälestatud füsioloogilisi ja psüühilisi reaktsioone kuulda võtta. 
Seepärast on ATH kujunemisel määrava tähtsusega keskkond, milles imik ja väikelaps kasvab ja areneb. 

Mida tähendab keskkonna ja peamise hooldaja (enamasti ema) mõju lapse aju arengule? 
Lauba taga parema silma läheduses paikneb üks aju kõige tähtsamaid reguleerivaid keskusi - orbitofrontaalne ajukoor (OFA). See aju piirkond on kõige enam seotud sotsiaalse intelligentsusega, impulsikontrolli ja keskendumisvõimega. See ajuosa on seotud peaaegu kõigi teiste ajukoore osadega. OFA analüüsib pidevalt ja koheselt olukordade emotsionaalset tähtsust, hindab põhjalikult inimese suhet teisega ja salvestab kogemuse emotsionaalset mõju, ennekõike imiku suhtlust oma hooldajatega tema esimestele elukuudel ja -aastatel. Selle põhjal kujunevad inimese hilisemad emotsionaalsed reaktsioonid ning suhtlus ehk jäljed, mida mööda ikka ja jälle suhetes reageeritakse. Hooldaja emotsionaalne seisund ja käitumine kujundavad sellisel viisil inimese võimekuse stressile reageerimiseks ja suhtlemiseks ehk eneseregulatsiooniks. 
ATH tekib imikul ja väikelapsel perekondliku keskkonna pingete tõttu.
Tugeva ATH-ga täiskasvanu on enamasti lapsepõlves kogenud peretülisid (sh lahutust, millele on eelnenud või järgnenud pikad peretülid), vanema depressiooni, vägivalda, alkoholismi, seksuaalset väärkohtlemist, vanemat kiirustavat elustiili ning kogenud märkimisväärset puudujääki emotsionaalses läheduses ja turvatundes oma hooldajaga.  

Mis on lahendus? 
Looduse eesmärk inimese arengus on ennast motiveeriva, eneseregulatsiooniga ja iseseisva täiskasvanu kujunemine.

Perekond on meie arengule kõige suurema mõjuga keskkond. Perekond omakorda on justkui ühiskonnas valitsevate jõudude surve all. Nii mõjutavad meie aju arengut eelnevate põlvkondade valikuid kui ka olemasoleva reaalsuse surve. 

Inimestel on vaja teadvustada, et maailmas pole midagi tähtsamat kui järeltuleva põlvkonna eest hoolitsemine nende elu esimestel aastatel. Lapsed vajavad perekondlikke söömaaegu, jutuajamisi, koosolemist, stabiilsust, kohalolu, tähelepanu, nõuandeid, head vaimutoitu, positiivseid lugusid, emotsionaalset turvatunnet. Mõnede autorite arvates teismelisteks taandunud täiskasvanud ei suuda seda oma lastele pakkuda. 

Laps vajab emotsionaalselt stabiilset ja lapsele häälestunud täiskasvanut, et tema aju närviühenduste, tähelepanu ja eneseregulatsiooni neurokeemiline aparaat saaks normaalselt areneda. Oma seisundit teeselda pole imikule võimalik. Mõju on sellel, mis päriselt hooldaja emotsionaalse seisundiga toimub. 

Ajakirjanik ja kirjanik Lasnce Marrow väljendas tabavalt kannatuste mitut põlvkonda hõlmavas raamatus "Heart": "Põlvkonnad on matrjoškad - minu ema vägivaldsuse sees on on teine, milles on minu vanaisa vägivaldsus ja selle sees (ma oletan, aga ei tea) on veel üks tumeda saladuse energiaga nukk - lood lugude sess, ulatudes ajas tagasi." 

Teadlik inimene saab selle ajast aega edastatud valumustri lõpetada ning luua uue ja turvalise lähenduse oma järeltulijatele. 

*Allikas: Gabor Maté  "Hajevil mõtted. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkepõhjused ja tervenemine."

Lisa kommentaar

Email again: